meie majad

 

 

14/02/25

 

Arhitektuur kui eneseväljendus


Galeriis Pallas toimus arhitektuurifotot käsitlev näitus „Meie majad“, mis koosnes 24 Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna tudengi ja õppejõu töödest. Näitus uuris arhitektuuri kui eneseväljenduse ja sisekaemuse vormi, käsitledes ruumi mitte ainult füüsilise keskkonnana, vaid ka kogemuste ja tähenduste kandjana.


Väljapanek peegeldas jagatud kogemust – koos kasvamist, sõpruse tekkimist ning maailmapildi avardumist. Arhitektuuri käsitleti inimtekkelise kultuuri loomuliku osana, mis on sama oluline kui ühiselt tegutsemine ning mõtete ja tunnete vahetamine.



Osalevad autorid kasutasid arhitektuuri vahendina oma sisemiste mõtete ja kogemuste edastamiseks, luues dialoogi ruumi loojatega – arhitektidega, kes kujundavad meie igapäevast keskkonda.


Fotograafia ja arhitektuuri kohtumispunktis sündis sünergia, mis aitas avada nii intuitiivseid valikuid arhitektuuris kui ka nende taga peituvaid tähendusi, pakkudes vaatajale võimalust ruumi ja pilti teistmoodi mõtestada.


Näitust toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kõrgem Kunstikool Pallas.

Black and white photo of a historic building facade with white-trimmed windows and arched details.
Black and white photo of a tall arched church window with iron railings and decorative metalwork.
Black and white image of a classic building exterior with white-framed grid windows on a smooth wall.
Black and white close-up of Gothic brick cathedral windows with ornate arched stonework.
Black and white image of a tall Gothic arched window set in a detailed brick church wall.
A black and white architectural photo of tall Gothic arched windows on a historic brick cathedral exterior.
Black and white photo of a brick church tower with arched windows against a clear sky.
Black and white close-up of a brick tower corner featuring four arched windows with detailed brickwork.

 

TORMa

 

 

19/09/24

 

TORMa on õrn meeldetuletus paus, vaadata kaugemale oma horisondist ja oma muredest ning vaadata üksteisele otsa. Ta kutsub taastama kadunuid sidemeid ja märkama detaile nendes ruumides, kus viibime. Naeratada üksteisele, olla toeks — ja päriselt kohal.


See näitus oli ühisnäitus koos mu heade kursakaaslastega. Meid ühendas tunne, et igapäevases rütmis “tormame” tihti iseenda mõtete eest ära: peidame end tegemiste, müra, ekraanide ja sisemiste monoloogide taha. TORMa sündis soovist seda mustrit korraks pidurdada ja küsida, mille eest me jookseme ning mida me samal ajal märkamata jätame.

Iga töö avas selle teema omal moel — mõni vaikselt ja hapralt, mõni teravamalt, peegeldades seda sisemist kiirust, mis meid sageli endaga kaasa veab. Näitus oli justkui ühine hingetõmme: ruum, kus on lubatud aeglustada, kuulata ja vaadata lähemalt.


Näitusepaigaks oli Wilde & Vines — koht, kus igapäevane liikumine ja elu kohtuvad vaiksemate hetkede ja detailidega. Seal muutus see mõte eriti selgeks: vahel piisab ühest pilgust, ühest pausist ja ühest ausast kohalolust, et tagasi tulla iseenda ja üksteise juurde.

Lush green forest canopy with sunlight filtering through dense trees and a figure partially visible below.
Woman in red standing in a sunlit forest surrounded by tall green trees with sun rays breaking through.
Nude figure standing among tall green trees in a sunlit forest with vibrant foliage overhead.